Valimisliidu Ühiselt Tegus programm

Meie valimisliidu programm toetub kogukondlikule tarkusele, sihipärasele juhtimisele ning läbipaistvusele. Me usume, et Jõgeva valla tugevus peitub tema inimestes, piirkondade mitmekesisuses ja koostöös. Meie eesmärk on arendada valda terviklikult – igas valdkonnas, igas Jõgeva valla piirkonnas.
Lähtume põhimõttest, et areng peab olema teadlik, mõõdetav ja järjepidev. Me ei luba kõike kõigile, vaid teeme läbimõeldud ja kogukondi kaasavaid valikuid. Kasutame kaasaegseid juhtimis- ja hindamisvahendeid nagu EVALD programm, loome koostöövõrgustikke ja kindlustame rahastuse sihipärase kasutuse.
Soovime tugevdada koostööd kogukondade, asutuste ja valla vahel, toetada õpetajaid, sotsiaaltöötajaid, ettevõtjaid, kultuuri- ja sporditegijaid. Meie fookus on jätkusuutlikul arengul, mille aluseks on läbipaistvad otsused ja pikaajalised eesmärgid.
Me ei keskendu üksnes probleemide lahendamisele, vaid loome võimalusi. Me ei oota, et muutused tuleksid mujalt, meie ise olemegi need, kes muudavad.

HOOLIV, LÄBIPAISTVA JUHTIMISEGA JA ARENEV JÕGEVA VALD – MEIE ÜHINE EESMÄRK!

I. JUHTIMINE JA ARENGU PLANEERIMINE

1. EESMÄRGIPÄRANE JA PROFESSIONAALNE JUHTIMINE.
Seame eesmärgiks, et valla juhtimine põhineks selgelt sõnastatud eesmärkidel, tulemuslikkusel ja professionaalsel pädevusel, mitte parteipoliitikal. Juhtimine peab olema läbipaistev, usaldusväärne ja arvestama kogukondade, asutuste ning elanike huvidega. Juhtimisotsuste tegemisel lähtume pikaajalisest vaatest ja elanike ning piirkondade vajadustest, mitte lühiajalistest poliitilistest vajadustest või lubadustest.

2. TULEMUSJUHTIMINE VALLA ALLASUTUSTES.
Töötame selle nimel, et valla allasutustes oleks selged eesmärgid ja vastutus. Arendame tulemusjuhtimise süsteemi, kus tegevuste mõju on mõõdetav ning seostatav arengueesmärkidega. Iga valdkonna juht peab teadma, mille eest ta vastutab ja kuidas tema tegevus aitab kaasa Jõgeva valla terviklikule arengule.

3. KITSASKOHTADE SÜSTEEMNE KAARDISTAMINE JA LAHENDAMINE.
Kaardistame regulaarselt vallasiseseid probleeme ja arengutakistusi koostöös kogukondade ja spetsialistidega. Seame prioriteedid andmepõhiselt ning suuname ressursid kõige kriitilisematesse valdkondadesse. Kitsaskohtade kaardistamine toimub süsteemselt, järjepidevalt ja avalikkust kaasates.

4. LÄBIPAISTEV JA OSALUSPÕHINE EELARVE.
Arengueesmärgid ja eelarve peavad olema tihedalt seotud. Vallaelanikud saavad osaleda eelarveprioriteetide seadmistes (nt osalus-eelarve vormis). Eelarveotsuste mõjusust hinnatakse regulaarselt. Eelarveprotsess peab olema kaasav, arusaadav ja läbipaistev. Otsustamisel tuleb seostada eelarve arengueesmärkidega ning hinnata eelarveotsuste mõju. Kogukondadele antakse võimalus määratud mahus eelarve kujundamises kaasa rääkida.

5. RESSURSSIDE SIHIPÄRANE KASUTUS.
Ressursid suuname strateegilise plaani alusel, mitte huvigruppide survest. Kasutame läbipaistvat hindamismetoodikat, mis toetub piirkondlikule tasakaalule, mõjule ja vajadusele. Koondame info kõikidest rahastusallikatest ühte kergesti ligipääsetavasse keskkonda.
Otsuste tegemisel juurutame põhimõtte, et investeeringud peavad lähtuma strateegilisest arengukavast ja objektiivsest hindamismetoodikast. Arengukava ja eelarveprotsess seotakse tervikuks ning rahakasutus baseerub vajaduste ja mõjude analüüsil.

6. VALLASISENE KOOSTÖÖ JA KOMMUNIKATSIOON.
Tugevdame koostööd vallavalitsuse, volikogu, allasutuste ja kogukondade vahel. Ametlik suhtlus peab olema regulaarne, sihipärane, selge ja usaldust loov. Kommunikatsioon peab olema selge ja läbipaistev ning toetama koostööl põhinevat juhtimiskultuuri. Koostöö paremaks sujumiseks kasutame tõhusamalt veebikeskkondi ja arendame IT-võimekust.

7. PIKAAJALINE ARENGUPLAAN, MIS EI MUUTU VALIMISTSÜKLIST SÕLTUVALT.
Algatame Jõgeva valla pikaajalise arenguplaani koostamise koostöös kogukondadega. Selle elluviimist hinnatakse regulaarselt, sõltumata poliitilistest muudatustest. Arenguplaanist saab valla arengusuuna alusdokument.

8. VALLA TEGEVUSE TÕHUSUST REGULEERIVA PROGRAMMI EVALD KASUTUSELE VÕTMINE.
EVALD (Eesmärgipärane Valla Arengu ja Läbipaistvuse Diagnostika) on süsteemne tööriist, mis võimaldab hinnata valla tegevuste mõjusust, arengukavade täitmist, juhtimisotsuste tulemuslikkust ning kogukondade rahulolu. See toetab juhtimist faktipõhiselt ja aitab luua läbipaistvust kõikides valdkondades. EVALD-i kasutuselevõtt tagab, et valla areng ei põhine tunnetuslikel otsustel, vaid mõõdetavatel tulemustel ja objektiivsetel andmetel.

9. SUUNAME RESSURSI PROJEKTIPÕHISTE TÄIENDAVATE RAHASTUSVÕIMALUSTE JA ARENDUSTEGEVUSTE VÕIMALDAMISEKS VALLAS.
Hoiame püsikulude kasvu kontrolli all, et võimaldada oma osalusi investeeringutes.

10. PROJEKTIDES OSALEMISE TOETAMINE – allasutuste ja MTÜde esindajatele nõustamine (vajadusel koolitused), et suurendada suutlikkust taotleda ja hallata projektipõhist rahastust.Koondame rahastus ja projektivõimalused avalikku ja ligipääsetavasse infosüsteemi.

11. VIIME LÕPUNI POOLELI OLEVAD PROJEKTD – Palamuse staadion, Laiuse Jaan Poska Põhikooli rekonstrueerimise.

II. HARIDUS

1. HARIDUSASUTUSTE JA VALLA KOOSTÖÖ PARANDAMINE.
Loome usaldusliku ja korrapärase koostöömehhanismi valla ja haridusasutuste vahel. Seame selged vastutusvaldkonnad ning tagame toimivad infovood.

2. PIKAAJALISE HARIDUSVISIOONI LOOMINE.
Koostöös haridusspetsialistide ja kogukondadega töötame välja pikaajalise hariduse arengusuuna, mis ühendab lasteaiad, koolid ja huvihariduse tervikpildiks.

3. KOOLIDE JA LASTEAEDADE TUGITEENUSTE PARANDAMINE.
Tagame, et igas piirkonnas oleks lastele ja peredele kättesaadavad kvaliteetsed tugiteenused (logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid). Korrastame tugispetsialistide töötasusid ja ametikohtade mahtu lähtuvalt reaalsest vajadustest.

4. ÕPETAJATE JÄRELKASVU TOETAMINE JA NOORTE TAGASITOOMINE JÕGEVA VALDA.
Toetame alustavaid õpetajaid praktikavõimaluste, mentorlusprogrammi ja piirkondliku sidususe kaudu. Loome sidemed ülikoolidega ning kaasame noori õpetajaid valla arendusprotsessidesse. Tunnustame ja väärtustame noori õpetajaid valla üleselt, et kasvatada kuuluvustunnet ja lojaalsust koduvallale. Pakume osalemist valla arendustegevustes ning võimalust panustada oma kodukoha hariduse kujundamisse.

5. KOOLIVÕRGU OPTIMEERIMINE VASTAVALT VAJADUSTELE.
Koostame koolivõrgu arenguplaani koostöös haridusasutuste ja kogukondadega, arvestades piirkondlikke eripärasid, kvaliteeti, laste arvu ja koolide kättesaadavust.

6. HUVIHARIDUSE ÜHTLUSTAMINE.
Kehtestame ühtsed rahastamispõhimõtted huviharidusele kogu vallas, et tagada igale lapsele võrdsed võimalused osalemiseks. Erinevate laagrite ja huvitegevuste võimaldamine noortele, sh koostöö sõpruspiirkondadega.

7. KLASSIJUHATAJATE TASUSTAMISE ÜHTLUSTAMINE.
Töötame välja klassijuhatajate töökoormuse ja tasustamise selged ning võrdsed põhimõtted.

8. KOOLIDE JA HOOLEKOGUDE ÜMARLAUD ÜKS KORD AASTAS.
Korraldame regulaarseid ümarlaudu hoolekogude esindajatega, et jagada kogemusi ja tugevdada kodu-kooli koostööd.

9. ÜHISE INFOVÄLJA LOOMINE KOOLIDELE.
Loome digitaalse inforuumi, kus koolid ja vald saavad jagada dokumente, rahastusinfot ja koostöövõimalusi.

10. KUIDAS SÜNNIVAD HARIDUSLIKUD OTSUSED?
Töötame selle nimel, et haridusotsused oleksid arusaadavad ja kaasavad. Otsustamises osalevad hoolekogud, lapsevanemad, õpetajad, õpilasesindus ja vallavalitsus. Toetame hoolekogude töö sisulist tugevdamist ning nende õiguste, kohustuste ja eesmärkide läbivaatamist, kord aastas toimuvaid hoolekogude ümarlaudu. Eesmärk on kujundada usalduslik ja sisuline partnerlus otsuste tegemisel.

11. ÕPILASTRANSPORDI LAHENDUSTE PAKKUMINE vastavalt vajadustele, teenuse pakkumise laiendamine Vana-Jõgeva piirkonda.

12. TOETAME TÕENDATUSE TASEMEGA ENNETUSTEGEVUSTE VAJADUSPÕHIST RAKENDAMIST HARIDUSASUTUSTES (Liikuma Kutsuv Kool, Kiusamisvaba Kool, VEPA, jt). Toetame õpilaste ja töötajate tervisekäitumist soodustavaid süsteemseid tegevusi.

III. SOTSIAALTÖÖ JA TEENUSED

1. PENSIONÄRIDE JA EAKATE LIIKUVUSE, HUVITEGEVUSTE JA ELUKVALITEEDI PARENDAMINE.
Arendame süsteeme, mis võimaldavad eakatel iseseisvalt ja väärikalt osaleda kogukonnaelus. Loome piirkondades kultuuri- ja liikumisvõimalusi koostöös kohalike organisatsioonidega.

2. PUUETEGA JA EAKATE INIMESTE PAREM LIGIPÄÄSETAVUS TEENUSTELE JA SÜNDMUSTELE.
Tagame vajaliku transpordi ja tugiteenused, mis võimaldavad liikumisraskustega või maapiirkondades elavatel inimestel osaleda ühiskondlikus elus.

3. ABI JA TOETUST VAJAVATE PEREDE TÕHUSAM TOETAMINE.
Tugevdame varajase märkamise süsteeme ja loome koostöövõrgustiku haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuasutuste vahel, et pakkuda kiiret ja asjakohast tuge peredele.

4. PEREDE TOETAMINE JA NÕUSTAMINE.
Arendame perenõustamise ja -toetamise süsteemi ning, toetame lapsevanemate teadlikkust ja koostööd koolide, lasteaedade ning sotsiaaltöötajatega. Jätkame vanemahariduse programmide pakkumist peredele.

5. ÜHISE INFOVÄLJA LOOMINE PROJEKTIDE JA TOETUSTE KOHTA.
Koondame kõik sotsiaalvaldkonna toetus- ja projektivõimalused selgelt ligipääsetavasse infoväljale, mis toetab töötajate ja kogukondade teadlikkust ja võimekust ning aitavad parandada inimeste elukvaliteeti.

IV. KULTUUR JA SPORT

1. PIIRKONDLIKE VÄÄRTUSTE ESILETOOMINE JA ARENDAMINE.
Toetame kohalikke algatusi ja pärandkultuuri hoidmist. Tõstame esile iga piirkonna unikaalsust ja tugevdame kogukondlikku kultuurielu. Toome valla kultuurisündmused ka sinna piirkondadesse kus ei ole rahvamajasid. Arvestame MTÜde toetussüsteemis piirkondade katvust taoltuste rahuldamisel.

2. KULTUURISÜNDMUSTE VISIOONI LOOMINE JA MÕTESTAMINE.
Koostame kultuurisündmuste arenguplaani, mis ühendab traditsioonid ja uued ideed ning arvestab minevikukogemustega ja kõikide vanuserühmadega. Koostöö erinevate teatrite ja kultuurikollektiividega rikastavad valla kultuurielu.

3. NOORTE TAGASI TOOMINE KULTUURI JUURDE.
Loome kultuurisündmusi ja -vorme, mis kõnetavad noori. Toetame noorte omaalgatuslike projekte ja koostööd koolide ja MTÜdega.

4. MINEVIKU ANALÜÜS JA UUTE SÜNDMUSTE LOOMINE IGALE EALE.
Toetame pärandkultuuri uurimist ja analüüsi ning seome selle kaasaegsete sündmustega, mis kõnetavad kõiki põlvkondi.
Lisaks analüüsime seni tehtud otsuseid kultuurisündmuste korraldamise ja rahastamise osas. Toome esile varasemad kitsaskohad ja õppetunnid, et vältida läbipaistmatuid otsuseid, ebaefektiivset rahakasutust ja kogukondi välistavaid korraldusviise. Seame eesmärgiks taastada usaldus kultuuriotsuste tegemisel, kaasates laiapõhjaliselt kultuuritegijaid, elanikke ja partnereid uute sündmuste kujundamisse.

5. VALLA RAAMATUKOGUDE SÄILITAMINE JA NENDESSE INVESTEERIMINE, ET IGAS MAAKOHAS OLEKS TUGEV KOGUKONNAKESKUS.
Raamatukogude digiteenuste arendamine, mille läbi raamatukogudes saab kasutada arvuteid kaugtöö tegemiseks, õppimiseks ja suhtlemiseks videosilla vahendusel ning tasulisele digimeediale ja AI platvormidele juurdepääsuks- selline teenus loob inimestele toimetulekuks võrdsemad võimalused. Vajalik on investeerida raamatukogude ruumidesse ja kujundada need universaalse disaini põhimõtetest ja erinevate sihtgruppide vajadustest lähtuvalt. Tagada raamatukogutöötajatele koolituse ja lähetuse võimalused ning vääriline töötasu.

6. SPORDIVÄLJAKUTE JA PLATSIDE HOOLDUS JA REMONT.
Tagame olemasolevate spordirajatiste regulaarse hoolduse ja vajaduspõhise uuendamise. Koostame nende kohta ülevaatliku seisundianalüüsi.

7. TORMA JA LAIUSE STAADIONI RENOVEERIMINE.
Koostame renoveerimisplaani koos maksumuse ja pikaajalise kasutusplaaniga. Kaasame kogukonna otsustusprotsessi.

8. HOOVISPORT AU SISSE.
Loome võimalusi vabas õhus sportimiseks. Arendame hoovisporti kui kõigile kättesaadavat ja mitteametlikku liikumisvõimalust. Toetame kortermajade ja kogukonnakeskuste juurde rajatavaid madala eelarvega, kuid kasutajasõbralikke spordivõimalusi (nt korvpallikorvid, minijalgpalliväljakud, võrkpalliplatsid, vabatreeningu alad, ronimisseinad, madalseiklusrajad). Soosime kogukondade omaalgatuslikku kaasatust ning koostööd noorte ja spordiklubidega nende lahenduste kavandamisel.

9. KUREMAA ELAMUSKESKUSE ARENDAMINE aastaringseks mitmekesiste võimalustega teenusepakkujaks kasutades selleks projektitoetuste võimalusi. Ranna arendamine, rannatennis, uued atraktsioonid, lossi restorani ja köögi väljaehitamine, ujula renoveerimine, Spa laiendamine õue: saun, bassein, väliterass, päevitusala.

10. SPORDIHOONE VIRTUSE KONTSEPTSIOON UUENDATAKSE. Rahastust otsitakse projektitoetustest ja kaasrahastamise võimalustest. Koostame etappide kaupa elluviidava renoveerimisplaani. Kaasatakse spordiklubid ja kogukond ,et leida kõige paremad lahendused.

11. JÄÄVÄLJAKU RAJAMINE.
Jääväljaku etapiline rajamine toimub vastavalt tasuvus- ja rahastusvõimaluste analüüsile.

12. SPORDIORGANISATSIOONIDE ÜMARLAUD.
Kaasame regulaarselt spordiklubid ja -organisatsioonid aruteludesse, et koordineerida tegevusi ja vajadusi ning paremini tagada piirkondade ja spordialade katvus, järelkasv ja areng.

V. ETTEVÕTLUS JA MAJANDUS

1. KIIRE, TOETAV JA AVATUD MENETLUS.
Vähendame bürokraatiat ja suurendame selgust, kiirendame protsesse. Töötame selle nimel, et ettevõtjate suhtlus vallaga oleks kiire, arusaadav ja toetav.

2. ETTEVÕTJATE ÜMARLAUAD JA REGULAARNE DIALOOG.
Ettevõtjate ja valla juhtkonna vahelist koostööd toetavad regulaarsed ümarlauad, kus arutatakse vajadusi, ettepanekuid ja arenguplaane. Täiendavalt toimuvad temaatilised ideekorje väljasõidud, mille eesmärk on koguda praktilisi ettepanekuid ja kogemusi kohaliku arengu kavandamiseks.

3. SIHIPÄRASED IDEEKORJE VÄLJASÕIDUD.
Korraldame valla siseselt temaatilisi ideekorjeid ja väljasõite koostöös ettevõtjatega, et koguda praktilisi ettepanekuid ja kogemusi ning siduda need kohaliku arengu planeerimisega. Väljasõidud toimuvad seal hulgas ka Jõgeva valla siseselt ja on seotud konkreetsete valdkondadega.

4. TOOTMIS- JA ETTEVÕTLUSALADE ARENDAMINE.
Tootmis- ja ärimaid kaardistatakse ja arendatakse, pöörates tähelepanu ka väiksemate asulate ettevõtlustaristu tugevdamisele. Olemasoleva ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamine on esmatähtis, et uued tegevusalad ei kahjustaks senist majandustegevust.

5. ETTEVÕTLUSE HARIDUS JA JÄRELKASV.
Toetame ettevõtlusõpet koolides ning viime läbi noorte ideekonkursse ja koostööprojekte kohalike ettevõtjatega, mis soodustavad ettevõtlikkust ja innovatsiooni.

6. ÜHISE INFOVÄLJA LOOMINE TOETUSTE JA PROJEKTIDE KOHTA.
Koondame rahastusvõimalused ja koolitused ettevõtjatele kättesaadavasse veebikeskkonda. Toetame projektide kirjutamise oskuste arendamist ning viime läbi infotunde ja koolitusi koostöös valdkonna ekspertidega.

VI. HEAKORD JA AVALIK RUUM.

1. ÜHTNE ARHITEKTUUR JA PLANEERINGU DISAIN ERINEVATES JÕGEVA VALLA PIIRKONDADES.
Erinevates Jõgeva valla piirkondades loome esteetiliselt ja funktsionaalselt ühtse ruumilise identiteedi ning ühtlustame avaliku ruumi kvaliteedi üle kogu valla.

2. LINNAPILDI JA SUUREMATE ASULATE JA KÜLADE ÜHTLUSTAMINE NING TURVALISEKS MUUTMINE.
Suurendame sidusust, nähtavust ja ligipääsetavust valla keskustes ja külades. Avalik ruum peab olema turvaline, kaasaegne ja hooldatud.

3. JÄTKAME KÕIKIDES VALLA PIIRKONDADES TEEDE PARENDAMIST, sealhulgas tolmuvaba katte alla viimist.

4. PEDJA JÕE VÄÄRTUSTAMINE JA ARENDAMINE.
Toome Pedja jõe aktiivseks osaks linnaruumi, korrastame jõeäärsed alad, loome puhke- ja liikumisvõimalusi ning taotleme rahastust projektide elluviimiseks. Eraldi tähelepanu pöörame jõe puhastamisele, süvendamisele ja kaldakindlustuse parandamisele, et ennetada üleujutusi, säilitada ökosüsteem ja suurendada piirkonna atraktiivsust.

5. JÕGEVA LINNA ÜLE-RAUDTEE LINNAOSA aktiivsem kaasamine linnaruumi, ideekorje kogukonna elanikega ja arendusprojektidega investeeringute toomine piirkonda.

6. HALJASTUSE JA AVALIKU RUUMI HOOLDUS.
Avalik ruum peab olema korras, puhas ja esteetiline. Tagame regulaarse niitmise, hekkide lõikuse, lilleamplite ja haljasalade hoolduse igas piirkonnas. Kasutame haljastuse hooldamisel kaasaegseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi, sh robotniidukeid. Rakendame ka EVALD programmi kaudu haljastuse hoolduse tulemuslikkuse hindamist.

7. LASTEAEDADE JA AVALIKE MÄNGUVÄLJAKUTE RAJAMINE JA AVAMINE KOGUKONNALE.
Rajame avalikud mänguväljakud Tormasse, Laiusele, Luuale ja Vana-Jõgeva, Kaarepere ja Kurista külla. Hooldame ja parendame olemasolevaid. Teeme mänguväljakud kättesaadavaks ka lasteaiavälisel ajal kogukonnale.

8. RAJAME VÄLIJÕUSAALID Kuremaale, Palamusele, Vaimastverre, Kaareperre, Luuale, Sadukülasse ja Laiusele.

9. KERGLIIKLUSTEED kaardistatakse vajaduspõhiselt ning koostatakse pingerea alusel ehituskava, mis lähtub elanike arvust ja liikumisvajadusest. Taotleme kaasrahastust Jõgeva-Kuremaa (etapiline), Kassinurme-Kaarepere, Palamuse-Luua, Torma keskus- surnuaed, Õuna-Viruvere, Laiuse-Kuremaa, (etapiline) suunas rajatavatele teedele.

VII. TURVALISUS JA KRIISIPLAANI KOOSTAMINE

1. KOOSTAME VALLALE KRIISIDES TOIMIMISEKS PLAANI NING KOMMUNIKEERIME SEDA ELANIKELE SELGETE SÕNUMITEGA. Valla ülesanne on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus erinevates kriisides. Elanikkond vajab selgeid sõnumeid ja teavet, kuidas on korraldatud olukordade lahendused ning mida on vajalik isiku või kogukonna tasandil korraldada.

2. KOOSTÖÖS KOGUKONDADEGA KERKSUSKESKUSTE VÄLJA ARENDAMINE, kriisideks valmisoleku tugevdamine piirkondades.

3. JÄTKAME VABATAHTLIKE PANUSE TOETAMIST TURVALISUSE TAGAMISEL ning koostööd elanike teadlikkuse tõstmisel ohutuse valdkonnas.

KOKKUVÕTE PROGRAMMIST

Valimisprogramm keskendub läbipaistvale, tulemuslikule ja kogukondi kaasavale valla juhtimisele ning strateegilisele arengule. Peamised fookused on:

JUHTIMINE JA ARENG: Seame eesmärgiks selgete sihtide ja tulemuslikkuse põhise valla juhtimise. Juhtimine peab olema läbipaistev, usaldusväärne ja kogukondi kaasav. Valla sisestes asutustes rakendame tulemusjuhtimist, kus iga juht teab oma vastutust ning tegevuste mõju on mõõdetav. Regulaarne kitsaskohtade kaardistamine aitab suunata ressursid olulisematesse valdkondadesse. Hoiame püsikulude kasvu kontrolli all, et suunata vahendeid investeeringutesse. Eelarve ja arengueesmärgid seotakse tervikuks, luues läbipaistva ja osaluspõhise eelarveprotsessi, kus elanikud saavad kaasa rääkida. Ressursside kasutus lähtub strateegilisest arengukavast ja objektiivsest hindamisest, mitte huvigruppide survest. Suurendame vallasisest koostööd ja avatud kommunikatsiooni, kasutades ka digilahendusi. Toetame allasutusi ja MTÜsid, sealhulgas omafinantseeringute tagamisel projektipõhise rahastuse kaasamisel.

HARIDUS: Loome usaldusliku ja korrapärase koostöö haridusasutuste ja valla vahel ning töötame välja pikaajalise haridusvisiooni, mis seob lasteaiad, koolid ja huvihariduse ühtseks tervikuks. Tagame kvaliteetsed tugiteenused igas piirkonnas, toetame õpetajate järelkasvu ja noorte tagasitoomist valda. Koolivõrgu arendamine toimub koos kogukondadega, arvestades kvaliteeti ja kättesaadavust. Koostame koolivõrgu arenguplaani, mis arvestab piirkondlikke eripärasid ja laste arvu. Huvihariduse ja klassijuhatajate töökorraldus ühtlustatakse, hoolekogud kaasatakse otsustesse ning kord aastas toimub ühine ümarlaud. Lisaks loome digitaalse infovälja koolide ja valla vahel, et parandada koostööd ja läbipaistvust.

SOTSIAALTÖÖ JA TEENUSED: Seame eesmärgiks tugevdada sotsiaaltööd ja teenuseid, et parandada eakate, puuetega inimeste ja perede elukvaliteeti. Peresid toetame varajase märkamise ja asutuste koostöö kaudu, arendame perenõustamist ja vanemaharidust. Loome eakatele ja pensionäridele rohkem liikumis- ja huvitegevuste võimalusi, tagame parema ligipääsu teenustele ja sündmustele ning korraldame vajaliku transporti. Kõik toetus- ja projektivõimalused koondame ühtsesse infovälja, et muuta abi ja teenused kättesaadavamaks ning suurendada kogukondade teadlikkust.

KULTUUR JA SPORT: Seame kultuuri- ja spordielu arendamisel fookuseks kogukondade tugevdamise, pärandi hoidmise ning noorte kaasamise. Toetame piirkondlikke algatusi ja loome kultuurisündmuste visiooni, mis ühendab traditsioonid ja uued ideed, kaasates otsustesse laiapõhjaliselt kultuuritegijaid ja elanikke. Investeerime raamatukogudesse kui kogukonnakeskustesse ning arendame seal digiteenuseid. Spordis paneme rõhku olemasolevate rajatiste hooldusele ja uuendamisele, renoveerime Torma ja Laiuse staadionid ning loome soodsamaid võimalusi hoovi-sportimiseks. Virtuse spordihoone ja jääväljaku arendamine toimub kogukonna ja partnerite kaasatusel. Regulaarne koostöö kultuuri- ja spordi organisatsioonidega tagab läbipaistvuse, järelkasvu ja valdkondade tasakaalustatud arengu.

ETTEVÕTLUS JA MAJANDUS: Valla ettevõtlus- ja majandusarengu fookuses on ettevõtjate toetamine, bürokraatia vähendamine ning suhtluse lihtsustamine. Vallavalitsus korraldab regulaarseid ettevõtjate ümarlauasid ja temaatilisi ideekorjeid, et koguda praktilisi ettepanekuid kohaliku arengu jaoks. Kaardistatakse ja arendatakse potenTsiaaliga tootmis- ja ärimaid, pöörates tähelepanu ka väiksemate asulate ettevõtlusele ning olemasoleva majandustegevuse jätkusuutlikkusele. Samuti toetatakse ettevõtlusõpet ja noori edendades innovatsiooni ning ettevõtlikkust. Ühise infovälja loomise kaudu koondatakse toetused, koolitused ja projektivõimalused, et parandada ettevõtjate teadlikkust ja oskusi.

HEAKORD JA AVALIK RUUM: Valla heakorra ja avaliku ruumi areng keskendub ühtse ja funktsionaalse ruumilise identiteedi loomisele, avaliku ruumi turvalisuse ja ligipääsetavuse suurendamisele ning linnapildi sidustamisele. Avalik ruum peab olema korrastatud, puhas ja esteetiline. Rajatakse ja hooldatakse lasteaedade ja kogukonna jaoks avatud mänguväljakuid piirkondades. Jõgeva linna Pedja jõe ja üle-raudtee linnaosa arendamise kaudu suurendatakse puhke- ja liikumisvõimalusi, korrastatakse jõeäärseid alasid ning kaasatakse kogukond investeeringute ja projektide kavandamisse, tagades keskkonna ja elukvaliteedi parandamise.

TURVALISUS JA KRIISIPLAANI KOOSTAMINE: Valla eesmärk on tagada kriisides elutähtsate teenuste toimimine ja anda elanikele selged juhised ning info. Kogukondadega koos arendatakse kerksuskeskusi ja tugevdatakse valmisolekut kriisiolukordadeks.