KOALITSIOONILEPE

Kuupäev: 29.10.2025, kell 17.00
Asukoht: Jõgeva linn, Uku kivimaja

Koalitsiooni moodustavad kolm partnerit: Valimisliit Ühiselt Tegus (ÜT), Eesti Keskerakond (EK) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).

Käesoleva koalitsioonileppe eesmärk on tagada Jõgeva valla ühtlane, läbipaistev ja kogukonnakeskne areng ning kindlustada koostöövalmidus ja ühtne juhtimine koalitsioonipartnerite vahel. Lepe sätestab vallavalitsuse ja volikogu komisjonide juhtimise põhimõtted, vastutusalad ning töökorralduse.

  1. Juhtimine

Valla juhtimisel lähtutakse huvigruppide kaasamisest ning teadmistel ja analüüsidel põhinevatest aruteludest. Koalitsioonipartnerid teevad koostööd avatud ja usalduslikus õhkkonnas, pidades silmas valla elanike huve. Koalitsioonileping koostatakse detailidesse laskumata ja realistlikult ning sellele lisatakse eraldi tegevuskava.

1.1. Koalitsiooni osapooled lepivad kokku vastutusalade jaotuses Vallavalitsuses:

1.) Volikogu esimees: EK

 

  • kaks aseesimeest – ÜT, EKRE

2) Vallavalitsus koosneb kuuest liikmest ning jaguneb vastavalt mandaatide proportsioonile järgmiselt: ÜT – 53,3% (3 liiget), EK – 33,3% (2 liiget) ja EKRE – 13,3% (1 liige):

  • Vallavanem – ÜT
  • Abivallavanem (sotsiaal) – EK
  • Abivallavanem (majandus) – ÜT
  • Valitsuse liikmed (3 liiget) – ÜT, EK, EKRE

1.2. Koalitsiooni osapooled lepivad kokku vastutusalade jaotused komisjonides ja nõukogudes

  • liikmete arv komisjonis 10, revisjonikomisjonis 5
    – eelarve komisjon – EK
    – sotsiaalhoolekande ja tervisearenduse komisjon – EK
    – majandus- ja arenduskomisjon – ÜT
    – kultuuri ja spordi komisjon – ÜT
    – haridus ja noorsootöö komisjon – EKRE

1.3. Nõukogudesse jääb igasse 3 kohta ( kokku 12 kohta)

  • Nõukogude kohad jagunevad vastavalt mandaatide proportsioonile järgmiselt: ÜT – 53,3% (6 kohta), EK – 33,3% (4 kohta) ja EKRE – 13,3% (2 kohta). Esimeeste kohad jagunevad – ÜT 2 kohta , EK 1 koht ja EKRE 1koht.
    – SA Kuremaa Elamuskeskus
    – OÜ Enveko
    – OÜ Jõgeva Veevärk
    – OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus “Elukaar”
  • Esindaja organisatsioonidesse:
    – Jõgevamaa Koostöökoda – EK
    – JAEK nõukogu liikmed – ÜT, EK
    – Peipsi kalandus piirkonna arendaja kogu – ÜT
    – Jõgevamaa Ühistranspordikeskus
    – Linnade ja Valdade Liit – Volikogus esindab valda volikogu esimees ja asendab aseesimees, juhatuses vallavanem ja asendab abivallavanem

1.4. Presidendi valijamehed – 1 koht ÜT , 1koht EKRE

Käesolev kokkulepe jõustub allkirjastamise hetkest ning koalitsioonipartnerid kinnitavad oma valmisolekut tegutseda valla huvides vastastikuse lugupidamise ja koostöö vaimus.

Valimisliit Ühiselt Tegus (ÜT)
Eesti Keskerakond (EK)
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)

 

 

Koalitsioonilepe sõlmiti 29. oktoober 2025 UKU Kivimajas Jõgeval.

 

 

KOALITSIOONI TEGEVUSKAVA 2025 – 2029

I HARIDUS

  1. Haridusasutuste ja valla koostöö parandamine.
    Loome usaldusliku ja korrapärase koostöömehhanismi valla ja haridusasutuste vahel, seades selged vastutusvaldkonnad ning tagades toimivad infovood. Arendame digitaalse inforuumi, kus asutused ja vald saavad jagada dokumente, rahastusinfot ja koostöövõimalu
  2. Pikaajalise haridusvisiooni loomine.

    Koostöös haridusspetsialistide ja kogukondadega töötame välja pikaajalise hariduse arengusuuna, mis ühendab lasteaiad, koolid ja huvihariduse tervikpildiks.

  3. Koolide ja lasteaedade tugiteenuste parandamine.
    Töötame selle nimel, et igas piirkonnas oleks lastele ja peredele kättesaadavad kvaliteetsed tugiteenused. Korrastame tugispetsialistide töötasusid ja ametikohtade mahtu lähtuvalt reaalsest vajadustest.
  4. Õpetajate järelkasvu toetamine ja noorte tagasitoomine Jõgeva valda.
    Toetame alustavaid õpetajaid praktikavõimaluste, mentorlusprogrammi ja piirkondliku sidususe kaudu. Loome sidemed ülikoolidega ning kaasame noori õpetajaid valla arendusprotsessidesse. Tunnustame ja väärtustame noori õpetajaid valla üleselt, et kasvatada k uuluvustunnet ja lojaalsust koduvallale. Pakume osalemist valla arendustegevustes ning võimalust panustada oma kodukoha hariduse kujundamisse.
  5. Koolivõrgu arendamine vastavalt vajadustele.
    Koostame koolivõrgu arenguplaani koostöös haridusasutuste ja kogukondadega, arvestades piirkondlikke eripärasid, kvaliteeti, laste arvu ja koolide kättesaadavust. Säilitame olemasolevad koolid ja lasteaiad.
  6. Huvihariduse ühtlustamine.

    Kehtestame ühtsed rahastamispõhimõtted huviharidusele kogu vallas, et tagada igale lapsele võrdsed võimalused osalemiseks. Erinevate laagrite ja huvitegevuste võimaldamine noortele, sh koostöös sõpruspiirkondadega.

  7. Klassijuhatajate tasustamise ühtlustamine.
    Töötame välja klassijuhatajate töökoormuse ja õiglase tasustamise selged ning võrdsed põhimõtted.
  8. Koolide ja hoolekogude ümarlaud üks kord aastas.
    Korraldame regulaarselt hoolekogude ümarlaudu, et jagada kogemusi, tugevdada kodu – kooli koostööd ja kujundada usalduslik partnerlus otsuste tegemisel. Töötame selle nimel, et haridusotsused oleksid arusaadavad ja kaasavad – otsustusprotsessi kaasame hoolekogud, lapsevanemad, õpetajad, õpilasesinduse ja vallavalitsuse. Toetame hoolekogude töö sisulist tugevdamist ning vaatame regulaarselt üle nende rolli, õigused ja kohustused.
  9. Õpilastranspordi lahenduste pakkumine vastavalt vajadustele, teenuse pakkumise laiendamine Vana – Jõgeva piirkonda.
  10. Toetame teaduspõhiseid ennetusprogramme haridusasutustes (Liikuma Kutsuv Kool, Kiusamisvaba Kool, VEPA, jt). ning õpilaste ja töötajate tervist edendavaid tegevusi. Korraldame hoolekogude esindajatega regulaarseid ümarlaudu, et tugevdada kodu ja kooli koostööd.
  11. Võimaldame lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdse puhkuse.

II SOTSIAALTÖÖ JA TEENUSED

  1. Pensionäride ja eakate liikuvuse, huvitegevuste ja elukvaliteedi parendamine.
    Arendame süsteeme, mis võimaldavad eakatel iseseisvalt ja väärikalt osaleda kogukonnaelus. Loome piirkondades kultuuri – ja liikumisvõimalusi koostöös kohalike organisatsioonidega. Avaliku ruumi kättesaadavus puuetega inimestele.
  2. Puuetega ja eakate inimeste parem ligipääsetavus teenustele ja sündmustele.
    Tagame vajaliku transpordi ja tugiteenused, mis võimaldavad liikumisraskustega või maapiirkondades elavatel inimestel osaleda ühiskondlikus elus.
  3. Abi ja toetust vajavate perede tõhusam toetamine.
    Tugevdame varajase märkamise süsteeme ja loome koostöövõrgustiku haridus – , sotsiaal – ja tervishoiuasutuste vahel, et pakkuda kiiret ja asjakohast tuge peredele.
  4. Perede toetamine ja nõustamine.
    Arendame perenõustamise ja – toetamise süsteemi ning toetame lapsevanemate teadlikkust ja koostööd koolide, lasteaedade ning sotsiaaltöötajatega. Jätkame vanemahariduse programmidepakkumist peredele. Loome eeldused beebi – ja eelkoolide tekkeks, et pakkuda noortele peredele rohkem tuge ja võimalusi laste arengu toetamiseks varases eas.
  5. Ühise infovälja loomine projektide ja toetuste kohta.
    Koondame kõik sotsiaalvaldkonna toetus – ja projektivõimalused selgelt ligipääsetavasse infoväljale, mis toetab töötajate ja kogukondade teadlikkust ja võimekust ning aitavad parandada inimeste elukvaliteeti.

III KULTUUR JA SPORT

  1. Piirkondlike väärtuste esiletoomine ja arendamine.
    Toetame kohalikke algatusi ja pärandkultuuri hoidmist. Tõstame esile iga piirkonna unikaalsust ja tugevdame kogukondlikku kultuurielu. Toome valla kultuurisündmused ka sinna piirkondadesse, kus ei ole rahvamajasid. Arvestame MTÜde toetussüsteemis piirkondade katvust taotluste rahuldamisel. Kultuuri – ja rahvamajad on kõigile avatud.
  2. Kultuurisündmuste visiooni loomine ja mõtestamine.
    Koostame kultuurisündmuste arenguplaani, mis ühendab traditsioonid ja uued ideed ning arvestab minevikukogemustega ja kõikide vanuserühmadega. Koostöö erinevate teatrite ja kultuurikollektiividega rikastab valla kultuurielu.
  3. Noorte tagasi toomine kultuuri juurde.
    Loome kultuurisündmusi ja – vorme, mis kõnetavad noori. Toetame noorte omaalgatuslike projekte ja koostööd koolide ja MTÜdega.
  4. Mineviku analüüs ja uute sündmuste loomine igale eale.
    Toetame pärandkultuuri uurimist ja analüüsi ning seome selle kaasaegsete sündmustega, mis kõnetavad kõiki põlvkondi. Lisaks analüüsime seni tehtud otsuseid kultuurisündmuste korraldamise ja rahastamise osas. Toome esile varasemad kitsaskohad ja õppetunnid, et vältida läbipaistmatuid otsuseid, ebaefektiivset rahakasutust ja kogukondi välistavaid korraldusviise. Seame eesmärgiks taastada usaldus kultuuriotsuste tegemisel, kaasates laiapõhjaliselt kultuu ritegijaid, elanikke ja partnereid uute sündmuste kujundamisse.
  5. Valla raamatukogude säilitamine ja nendesse investeerimine, et igas maakohas oleks tugev kogukonnakeskus. Raamatukogude digiteenuste arendamine, mille abil saab raamatukogudes kasutada arvuteid kaugtöö tegemiseks, õppimiseks ja suhtlemiseks videosilla vahendusel ning tasulisele digimeediale ja AI platvormidele juurdepääsuks – selline teenus loob inimestele toimetulekuks võrdsemad võimalused. Vajalik on investeerida raamatukogude ruumidesse ja kujundada need universaalse disaini põhimõtetest ja erinevate sihtgruppide vajadustest lähtuvalt. Tagada raamatukogutöötajatele koolituse ja lähetuse võimalused ning vääriline töötasu.
  6. Spordiväljakute ja platside hooldus ja remont.
    Tagame olemasolevate spordirajatiste regulaarse hoolduse ja vajaduspõhise uuendamise. Koostame nende kohta ülevaatliku seisundianalüüsi. Samas loome võimalusi vabas õhus sportimiseks. Arendame hoovisporti kui kõigile kättesaadavat ja mitteametlikku liikum isvõimalust. Toetame kortermajade ja kogukonnakeskuste juurde rajatavaid madala eelarvega, kuid kasutajasõbralikke spordivõimalusi (nt korvpallikorvid, minijalgpalliväljakud, võrkpalliplatsid, vabatreeningu a lad, ronimisseinad, madalseiklusrajad). Soosime kogukondade omaalgatuslikku kaasatust ning koostööd noorte ja spordiklubidega nende lahenduste kavandamisel.
  7. Torma ja Laiuse staadioni renoveerimine.
    Koostame renoveerimisplaani koos maksumuse ja pikaajalise kasutusplaaniga. Kaasame kogukonnad otsustusprotsessi.
  8. Kuremaa Elamuskeskuse arendamine aastaringseks mitmekesiste võimalustega teenusepakkujaks, kasutades selleks projektitoetuste võimalusi. Ranna arendamine, rannatennis, uued atraktsioonid, lossi restorani ja köögi väljaehitamine, ujula renoveerimine, Spa laiendamine õue: saun, bassein, väliterass, päevitusala.
  9. Spordihoone Virtuse kontseptsiooni uuendamine.
    Rahastust otsitakse projektitoetustest ja
    kaasrahastamise võimalustest. Koostame etappide kaupa elluviidava renoveerimisplaani. Kaasatakse spordiklubid ja kogukond, et leida kõige paremad lahendused.
  10. Jääväljaku rajamine.
    Jääväljaku etapiline rajamine toimub vastavalt tasuvus- ja rahastusvõimaluste analüüsile.
  11. Spordiorganisatsioonide ümarlaud.
    Kaasame regulaarselt spordiklubid ja -organisatsioonid aruteludesse, et koordineerida tegevusi ja vajadusi ning paremini tagada piirkondade ja spordialade katvus, järelkasv ja areng. Vaatame üle spordi- ja huvihariduse korra, suurendame rahastust.

IV HEAKORD JA AVALIK RUUM

  1. Ühtne arhitektuur ja planeeringu disain erinevates Jõgeva valla piirkondades.
    Säilitades piirkondade eripärad, loome erinevates Jõgeva valla piirkondades esteetiliselt ja funktsionaalselt ühtse ruumilise identiteedi ning ühtlustame avaliku ruumi kvaliteedi üle kogu valla.
  2. Linnapildi ja suuremate asulate ja külade ühtlustamine ning turvaliseks muutmine.
    Suurendame sidusust, nähtavust ja ligipääsetavust valla keskustes ja külades. Avalik ruum peab olema turvaline, kaasaegne ja hooldatud.
  3. Jätkame kõikides valla piirkondades teede parendamist, sealhulgas tolmuvaba katte alla viimist.
  4. Pedja jõe väärtustamine ja arendamine.
    Toome Pedja jõe aktiivseks osaks linnaruumi, korrastame jõeäärsed alad, loome puhke- ja liikumisvõimalusi ning taotleme rahastust projektide elluviimiseks. Eraldi tähelepanu pöörame jõe puhastamisele, süvendamisele ja kaldakindlustuse parandamisele, et ennetada üleujutusi, säilitada ökosüsteem ja suurendada piirkonna atraktiivsust.
  5. Jõgeva linna üle-raudtee linnaosa aktiivsem kaasamine linnaruumi, ideekorje kogukonna elanikega ja arendusprojektidega investeeringute toomine piirkonda.
  6. Haljastuse ja avaliku ruumi hooldus.
    Avalik ruum peab olema korras, puhas ja esteetiline. Tagame regulaarse niitmise, hekkide lõikuse, lilleamplite ja haljasalade hoolduse igas piirkonnas. Kasutame haljastuse hooldamisel kaasaegseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi, sh robotniidukeid. Rakendame haldusprogrammi kaudu haljastuse hoolduse tulemuslikkuse hindamist.
  7. Lasteaedade- ja avalike mänguväljakute rajamine ja avamine kogukonnale. Rajame avalikud mänguväljakud Tormasse, Laiusele, Luuale ja Vana-Jõgeva, Kaarepere ja Kurista külla. Hooldame ja parendame olemasolevaid. Teeme mänguväljakud kogukonnale kättesaadavaks ka lasteaiavälisel ajal. Paigaldatakse valvekaamerad.
  8. Rajame välijõusaalid (projektirahastusega) Kuremaale, Palamusele, Vaimastverre, Kaareperre, Luuale, Sadukülasse ja Laiusele.
  9. Kergliiklusteed kaardistatakse vajaduspõhiselt ning koostatakse pingerea alusel ehituskava, mis lähtub elanike arvust ja liikumisvajadusest. Taotleme kaasrahastust Jõgeva-Kuremaa (etapiline), Kassinurme-Kaarepere, Palamuse-Luua, Torma keskus- surnuaed, Õuna-Viruvere, Laiuse-Kuremaa, (etapiline) suunas rajatavatele teedele.

V TURVALISUS JA KRIISIPLAANI KOOSTAMINE

  1. Parandame valla võimekust kriisidega toime tulla ning kommunikeerime seda elanikele selgete sõnumitega.
    Valla ülesanne on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus erinevates kriisides. Elanikkond vajab selgeid sõnumeid ja teavet, kuidas on korraldatud olukordade lahendused ning mida on vajalik isiku või kogukonna tasandil korraldada.
  2. Koostöös kogukondadega kerksuskeskuste välja arendamine, kriisideks valmisoleku tugevdamine piirkondades.
  3. Jätkame vabatahtlike panuse toetamist turvalisuse tagamisel ning koostööd elanike teadlikkuse tõstmisel ohutuse valdkonnas.

VI ETTEVÕTLUS JA MAJANDUS

  1. Kiire, toetav ja avatud menetlus.
    Vähendame bürokraatiat ja suurendame selgust, kiirendame protsesse. Töötame selle nimel, et ettevõtjate suhtlus vallaga oleks kiire, arusaadav ja toetav.
  2. Ettevõtjate ümarlauad ja sihipärased ideekorje väljasõidud.
    Toetame ettevõtjate ja valla juhtkonna regulaarseid ümarlaua-arutelusid, kus käsitletakse kohalikke vajadusi, ettepanekuid ja arenguplaane. Lisaks korraldame temaatilisi ideekorje väljasõite, sealhulgas Jõgeva valla siseselt, eesmärgiga koguda praktilisi ettepanekuid ja kogemusi ning siduda need valla arengu ja planeerimisega. Väljasõidud ja ümarlauad on suunatud konkreetsetele valdkondadele, et toetada sisulist dialoogi ja tõhustada koostööd ettevõtjatega.
  3. Tootmis- ja ettevõtlusalade arendamine.
    Tootmis- ja ärimaid kaardistatakse ja arendatakse, pöörates tähelepanu ka väiksemate asulate ettevõtlustaristu tugevdamisele. Olemasoleva ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamine on esmatähtis, et uued tegevusalad ei kahjustaks senist majandustegevust.
  4. Vaadatakse üle olemasolevad piirangud ning tehakse ettepanekuid nende kaasajastamiseks, lähtudes kehtivatest seadustest ja määrustest (sh Kuremaa järv).
  5. Ettevõtluse haridus ja järelkasv.
    Toetame ettevõtlusõpet koolides ning viime läbi noorte ideekonkursse ja koostööprojekte kohalike ettevõtjatega, mis soodustavad ettevõtlikkust ja innovatsiooni.
  6. Ühise infovälja loomine toetuste ja projektide kohta.
    Koondame rahastusvõimalused ja koolitused ettevõtjatele kättesaadavasse veebikeskkonda. Toetame projektide kirjutamise oskuste arendamist ning viime läbi infotunde ja koolitusi koostöös valdkonna ekspertidega.
  7. Hoiame maamaksu tõusu miinimum tasemel.
  8. Rahastusmeetmete aktiivne kasutamine , peremehetute ja tühjalt seisvate hoonete lammutamine.

Valimisliit Ühiselt Tegus (ÜT)
Eesti Keskerakond (EK)
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)


Tegevuskava sõlmiti 16. november 2025 Betti Alveri muuseumis Jõgeval.